Ka parima planeerimise juures on iga tootmisettevõtte argipäeva osaks suuremad või väiksemad tõrked ja kriisid. Kui ideaalis peaks iga vajalik ressurss olema täpselt õigel ajal õiges koguses õiges kohas, juhtub tahes-tahtmata, et mõnest ressursist tekib ootamatult puudus – olgu selleks siis tootmismaterjalid (BOM materjalid), abimaterjalid (nt kemikaalid), tööriistad, töökorras seadmed või tööjõud. Näiteks läheb mõni masin katki, tarnitud materjalid osutuvad ebakvaliteetseteks või tabab meeskonda haiguspuhang.
Selliste olukordade võimalikult kiirel ja optimaalsel lahendamisel tulebki appi tõrkejuhtimise töölaud. Kui n-ö traditsioonilise paberil või Excelis asjaajamisega kipuvad juba tekkinud hilinemised tekitama uusi hilinemisi, siis tõrkejuhtimise töölaud aitab tootmise kiirelt ning sujuvalt õigele teele tagasi juhtida. Samuti saab kogutud info abil tulevikus sarnaseid probleeme ennetada, kui analüüsida tekkinud probleeme, nende juurpõhjuseid ning rakendantud lahendusi.
Tootmises ei saa tõrkeid täielikult vältida, aga nende lahendamiseks peab samuti olema plaan
Tõrge tähendab tootmises mingi sisendi puudust – olgu selleks materjalid, abimaterjalid, tööriistad, seadmed või tööjõud. Sisendi puuduse tõttu jääb tootmine kas seisma või hilineb. Seetõttu on tootmises vaja tegeleda pideva ümberplaneerimise ning optimeerimisega, et piiratud vahenditega maksimaalselt toota.
Kindlasti ei asenda tõrkejuhtimise töölaud planeerimist. Nagu öeldakse – kui sa ei planeeri, siis planeerid sa ebaõnnestumist. Tõrkejuhtimine on plaan B puhuks, kui esimene plaan mingil põhjusel ebaõnnestub.
Kui tõrgete lahendamiseks puudub selge protseduur ja info liigub vaid paberil või Exceli tabelis, kipub takistuse lahendamisele kuluma märkimisväärselt rohkem aega, kui tegelikult vaja. Protsessi optimeerimine pole võimalik selgete prioriteetide ning vastutajata.
Miks tõrke lahendamine tavaliselt venima jääb?
- Puudub selge vastutaja ning tegevusplaan – tõrge jääb n-ö eikellegimaale õhku rippuma ja asjassepuutuvad isikud ei pruugi teadagi, et tõrge on tekkinud, juhtkonnal puudub ülevaade tõrgete toimumisest;
- Info ei liigu – vajalik info jääb kellegi pähe või paberile, mis omakorda võib tähendada, et tõrke lahendamine jääb täiesti seisma, kui see isik näiteks haigeks jääb;
- Lahendus jääb eri osakondade vahel venima – tõrke korral ei saa toiminguid teha tavakorras, vaid osakonnad peaks suutma koostööd teha kiirkorras;
- Hilinev töölõik jääb omakorda uute tööde järel toppama – näiteks ei suudeta laos asendusosi esmajärjekorras vastu võtta või puudub neil isegi info, et seda tegema peaks.
Kokkuvõttes võtab probleemi lahendamine liiga kaua aega ning puudub ülevaade, kus probleemid tekivad, miks, kuidas neid lahendatakse ning kuidas annaks neid ennetada või kiiremini lahendada.
Tõrkejuhtimise töölaud teeb probleemid nähtavaks ning lahendatavaks
Tõrkejuhtimise töölaual tekib selge ülevaade ning logi tekkinud ja käimasolevatest tõrgetest, nende lahendusplaanist, vastutajatest ja tähtaegadest. Iga tekkinud tõrge sisestatakse töölauale ja see käib ühe vastutava isiku käest teise kätte, kuni probleem jõuab lahenduseni.
Kuidas tõrkejuhtimise töölaud tõrgete lahendamisele kaasa aitab?
Tõrkejuhtimise töölaud muudab kõik tõrked ettevõttes selgelt nähtavaks. Tänu sellele tekib tõrke lahendamiseks ka selge plaan ning vastutus.
- Tõrked muutavad nähtavaks – tekkinud probleemide info ei jää kuskile töötajate peadesse, kirjavahetustesse või tabelisabadesse. Nii asjassepuutuvatel töötajatel, osakondadel kui juhtkonnal on käimasolevate intsidentide ning nende seisu kohta olemas selge reaalajas ülevaade.
- Tõrke lahendamisel tekib omanikutunne ja vastutaja – kui tõrge on tõrkejuhtimise töölauale kantud, vastutab selle lahendamise eest igal hetkel konkreetne isik. Isegi kui lahendus liigub osakonnast osakonda, ei ole vastutavaks terve osakond, vaid konkreetne isik osakonnast.
- Vastutaja on asendatav – kui vastutaja jääb haigeks või on muul põhjusel töölt eemal, on asjade seis pidevalt jäädvustatud, tema asendaja saab täpse info ning protsess toimib edasi.
- Tõrke lahendamiseks tekib kindel töövoog eesmärgi ja tähtajaga – nii on kõigil selge, kes peab mida tegema ja mis ajaks (who, what, when), et tõrge oleks lahendatud parimal võimalikul viisil.
- Tõrke lahendamine on uute tööde ees prioriteetne – näiteks ei jää tõrke lahendamiseks vajalikud materjalid või seadmed laos vastuvõtmise üldjärjekorda, vaid võetakse vastu kiirkorras.
- Tõrge saab lahendatud võimalikult kiiresti parimal võimalikul viisil – kokkuvõttes jõutakse lahenduseni nii operatiivselt kui tõrke tingimustes võimalik.
- Tõrgetest tekib süsteemne logi ja ülevaade, mille abil protsesse parendada – tõrgetest ja nende lahendustest koguneb väärtuslik info, millega tulevikus sarnaseid probleeme vältida või kiiremini lahendada. Ehkki tõrkeid ei saa lõpuni vältida, peab ettevõttes toimuma pidev parendamine. See ei saa sündida konkreetse infota – mida saad mõõta, seda saad ka parendada.
